Olen veetnud kolm päeva New York´is.
Kohale jõudes olime niisama, käisime linnapeal ja vaatasime mis ümberringi toimub. Inimesi on väga palju, raske igalt poolt mööda saada.
Teisel päeval oli meil koosolek ja peale seda läksime bussiga mööda linna sõitma. Näidati erinevaid vaatamisväärsusi. Peale seda käisime Five Guys´is söömas, mis oli nii hea, pole kunagi nii head Burksi saanud ja friikad olid ka nii head, poole parem kui Mäkis. Peale seda käisime mingis stuudios, kus nägime, kuidas tehakse saateid ja kus tehtud multikad. See oli päris vahva. Sattusime paljudesse lahedatesse poodidesse, näiteks M&M kommipoodi. Mirell ostis sealt komme, kus tegi eestilipu värvina. Õhtul hiljem olime linnapeal, saime Annela sõbrannaga kokku. Jalutasime ja tegime palju pilte.
Täna, ehk siis viimasel päeval algas päev hiljem. Peale ühte läksime muusikali vaatama "Spider-Man" See oli tõesti nii lahe. Mul ei jätku ka sõnu selleks. Tõsiselt kohe meeldis. Pärast seda läksme tagasi hotelli, toimus väike koosolek ja peale seda kohe kleidid selga ja istusime limusiinidesse ja sõitsime restorani. Kõik oli väga supper, söök hea ja kõik. Tagasi tulime jala, see polnudki nii pikk maa.
Hotellist nii palju, et see vana hotell. Wifit pole, kuigi ma ei tea kust meie tuba selle leidis, igatahes saime. See pole just kõigepare, aga saab ära elatud
Inimesed siin on poole sõbralikumad, kasvõi lähed lifti seal juba hakatakse rääkima. Isegi tänaval tullakse järgi ja räägitakse. See nii vahva. See elu on siin küll hästi kiire aga lõbus.
Hommikul suundusin siis lennuki peale. Kõik sujus hästi, seni kuni jõudsin kohale. Mul polnud ju viisat, õppimisluba. Õnneks mind teenindas tore noormees. Seal sai kaua oodatud ja helistatud, ma ei taha teada mis telefoni arve tuleb, aga vahet pole, peaasi et sain kõik korda. Sel hetkel kui olin seal ja see jama oli, siis tundsin, et kuidas tahaks koju ära minna. Pisarad tulid ka silma. Pidin maksma uue loa eest, aga õnneks ma saan selle tagasi, ega odav see polnud. Ma ei saanud enda oma kätte, sest eestis oli olnud mingi streik ja sellepärast liikus see asi edasi, aga õnneks lähima päevade jooksul peaks see korda saama.
Kui lõpuks sain sealt välja siis läksin alla, kus oodati mind, oldi vastas kohe plakatitega ja kõik kallistasid, see oli nii armas, pisar tuli silma kohe. Niimoodi kartsin.
Tulin ühe naise juurde elama, täpsemalt ei saanudi aru, et miks ma ei ela koos nendega, kellega pidin, aga sain teada, et elan kõigest paar nädalat nendega. Praegu elan ühe naise juures, kelle maja on nii ilus, sain oma toa, koos vannitoaga. Vannitoast läheb edasi mingi treeningu ruumi, kus saab trenni teha, ja sealt edasi ka suurestuppa. All on veel ilus suur Piano. Üleval on köök ja nende ruumid, sammuti ka elutuba. Väljas isegi bassein. Lapsed on neil juba suureks kasvanud, neil armas pisike kutsu, kellega ma olen siin mänginud.
Host ema on väga lahe ja sõbralik, küsib pidevalt kas soovin midagi, ehk muretseb. Ta juba pärispalju ära korraldanud, ütles juba et seepäev läheme sinna ja see sinna. Täna läheme sünnipäevale.
Host isa on päris lahe, ma küll pole temaga palju suhelnud, sest ta alles jõudis koju, aga ta nii vahva, viskas nalja ja värki. Ta tumedanahaline ja selline hästi lahe.
Ütlesid, et minu inglise keel on parem, kui eelmise aasta Jaapanlase oma, seda on hea kuulda, aga ma siis ei kujuta ette, milline selle tüdruku inglise keel pidi olema, kui see halvem. Aga pole hullu. Aga tõest siin väga vahva, inimesed sõbralikud ja kenad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar