esmaspäev, 23. september 2013

Ma olen vast kõige hullem blogi kirjutaja. Ja vabandan siiralt.
Igapäev olen olnud nii väsinud ja ei suuda peale puhkamise väga midagi teha.
Üleelmisel nädalavahetusel käisin Rotary Meetingul, kohtusin meie districtu vahetusõpilastega. Me magasime telgis. Käisime matkamas ja rääkisime reeglitest, need olid samad reeglid, mis meile räägiti NY-is. Õhtul istusime kõik lõkkeääres ja rääkisime juttu. Kõik oli väga tore. Kahjuks öö oli külm.
Eelmisel nädalavahetusel käisin laagris, reedel kooli ei läinud, sest lahkusime varakult.
Meie teadsime, et buss väljub kell 9, aga paraku väljus pooltundi varem. Jõudsime alles kella 5 õhtuks sinna. Kohale jõudes oli väga veider, kõik istusid gruppides ja mõtlesid näitekava õhtuks. Mind pandi siniste gruppi. Seal olles värisesin kohutavalt. Järgmisel päeval sadas tervepäev vihma. Sõitsime kanuuga natuke, oleksin peaaegu vette kukkunud. Mängisime võrkpalli vihmakäes, see oli hästi tore, kedagi ei seganud, sest me kõik olime niigi märjad. Öö oli paraku väga külm, hommikul kõik värisesid. Kõik pidid rääkima, et mida see laager andis ja mis oli hästi. Kui minu kord kätte jõudis, tõusin püsti ja vaatasin kõiki, kõik vaatasid mind ja oli vaikus, mult ei tulnud ühtegi sõna korralikult välja, ei osanud midagi öelda, ma teadsin, mida tahan öelda, aga ei suutnud. Kui olin paarsõna öelnud istusin maha ja pisarad voolasid. Olin väga pahane enda peale, ei saanud aru, mis juhtus. Hiljem kui pidin natuke rääkima kust tulen ja kuidas sain vahetusõpilaseks, siis oli juba parem. Ei tea mis enne juhtus. Ma olin seal ainuke vahetusõpilane. Bussisõit oli väga vahva, sai palju naerdud, lõpuks said ka nemad aru, et ma peast natuke lollakas.
Bussis sõites vaatasime kõik aknast välja, nagu jõllitasime autosi ja lehvitasime. Ühes autos olid mehed ja mingihetk pisti üks meestest oma palja tagumise osa aknast välja. Jamh. Uus kogemus Kanadas.
Lõppkokkuvõttes olid mõlemad nädalavahetused väga toredad ja olen rahul nendega. Koju jõudes olid kõik lihased nii valusad ja valus käija. Kahjuks on siiani valus. Loodan, et läheb ruttu üle. Tunnen ennast kui vana inimesena.
Koolis läheb normaalselt, õpetajad on väga abivalmis ja aitavad. Paraku jah igapäev olnud väga väsinud.
Täna oli ka mu õe sünnipäev, käisime väljas söömas.
Aga teie olge kallid ja armsad. Panen homme ka pilte. Praegu lähen tuttu ära.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar