LIHAVÕTTEPÜHAD!!!
Lihavõttepühasi tähistatakse siin rohkem kui eestis. Mina küll perekonnaga mune ei värvinud ega koksinud, kuid koolis Lapsekasvatuse tunnis viisime läbi küll värvimise ja erinevad mängud, mida lihavõttepühadel mängitakse. Kuid kui mina hommikul ülesse ärkasin siis uksetaga oli ilus kaardike ja šokolaad.
Kõik oleneb perekondadest, paljud teevad lihavõttepüha jooksu, mis tähendab, et tuleb üles leida maja pealt munad, nii palju kui leiad nii palju saad ka endale, seda mängivad põhiliselt lapsed. Kuid mina seda mängu ei mänginud.
Minu vanemad siin on Kristlased, siis palusid nad mul reedel ja pühapäeval kirikusse minna.
Pühapäeval peale kirikut läksin eelmise perekonna juurde- nagu tõsiselt igatsen neid! Sinna tulid kõik tuttavad ja sugulased, üli tore oli neid jälle näha, sai jälle juttu puhutud ja värki. Sai jälle vanu nalju tehtud... Hästi vahva oli! Istusin Jeffririga väljas ja noh põletasin oma õla päikese käes ära, väga veider, sest ma tavaliselt kunagi ei põle ära, kuid seekord juhtus natuke. Kuigi väljas polnud nii kuumgi.
Nendega sai aega veedetud umbes 2 tundi ja peale seda liikusin koos perega nende tuttavate juurde, õhtusöögile.
Kusjuures samal nädalavahetusel oli mul ka väike beebi- noh kas seda saab nüüd elusaks beebiks nimetada, kuid häält tegi. Nimelt perekasvatusetunnis tuleb igalühel ühe nuku eest hoolt kanda, Nukk on nagu päris beebi. Sellel on kolm levelit, lihtne, kesmine ja raske. Selle saad loosi järgi, ja paraku ma sain selle raske oma. Noh oligi päris raske ja muud ei teinudki kui ainult karjus. Aga noh sain vast päris hästi hakkama!
Sellel reedel toimus minu viimane Gala, seal oli rohkem oksjoneid, polnud üldse selline gala nagu varasemad. Lõpuks kui Nicolaga teiste noorte lauda istusime, siis oli vähekene põnevam, kuid õhtulõppedes olin ma juba surmväsinud.
Laupäeva hommikul alustasin pakkimisega. Kaks kohvrit pluss kast pluss kott riideid täis- ei tea kuidas ma küll koju tulen. Ja pluss muud igast värki. Lõpuks said asjad kokku pakitud ja sai ka väike tee istumise koos vanematega tehtud. Nad on mulle kui vanavanemad, hästi toredad ja hoolitsevad. Nad pidevalt räägivad minust Rotary klubi koosolekutel, et kui rahul nad minuga on. See on nii armas neist.
Lõpuks siis tuli suunduda minu viimasesse perekonda. Siin veedan oma viimased kaks kuud. Alguses nagu alati on väga veider olla uues peres. Aga elan koos oma sõbrannaga ja nüüd mul ka väikevend! Eks näis kuidas see läheb.
Aga ilmad on ilusad ja kõik on ilus!!
Igatsen väga eestit ja ei jõua ära oodata, millal kodupoole naasen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar